Eesti ajalugu

1944   Eestlased põgenevad massiliselt Rootsi. Kokku lahkub umbes 70 000 inimest. Paljud hukkuvad N. Liidu õhu- ja mereväe rünnakute läbi.

1944  August. Ajutiseks ENSV pealinnaks määratakse Võru.

1944  Juuli - november. Nõukogude väed vallutavad Eesti. Algab teine Nõukogude Liidu okupatsioon.

1944  16. september. Hitler annab käsu Saksa vägede väljaviimiseks Eestist ja Põhja-Lätist. Järgmisel päeval lõpetavad tegevuse Saksa tsiviilvalitsus Eestis ja Eesti Omavalitsus

1944  18. septembril 1944, olles maovähki suremas, nimetab Jüri Uluots ametisse Otto Tiefi valitsuse. 20. septembril 1944 lahkub Uluots Eestist Rootsi, kus 9. jaanuaril 1945. aastal sureb.

1944  20. septembriks on Eestist punavägede eest läände põgenenud umbes 100 000 eestlast, nende seas pea kogu vaimueliit.

1944.  22. september. Nõukogude ühujõud uputavad barbaarses rünnakus hospitalilaevana tähistatud aurik Moero, mille tagajärjel jääb teadmata kadunuks 655 inimest, neist 600 haavatut. Pääsnute väitel oli laeval tunduvalt rohkem reisijaid.

 

 

1944  22. september. Punaarmee siseneb ilma ühegi lasuta mahajäetud Tallinnasse. Hilisemad jutud Tallinna vabastuslahingutest on väljamõeldis

1944  30. september. Ilmumist alustab ajaleht Harju Elu.

1944  7. oktoober. NKVD tagakiusamise tottu teeb enesetapu karikaturist Gori (Vello Agori)

1944  16. november. Suur osa Setumaast võetakse Venemaa koosseisu.

1945  10. veebruar. Luuletaja Juhan Sütiste saab NKVD uurija kabinetis südamerabanduse.

1945 juuni. Rootsi välisministri Undéni juhitud Rootsi Kuningriigi sotsialistlik valitsus võtab vastu otsuse eesti ja läti sõjaväelaste väljaandmise kohta N. Liidule

1945  6. detsember. Stockholmis  asutatakse Välismaine Eesti Kirjanike Liit.

1946 25. jaanuar. Rootsi loovutab 146 Baltimaadest pärit sõjaväelasi N. Liidule. Nende hulgas on 8 eestlast, 8 leedulast, ülejäänud lätlased.

 https://en.wikipedia.org/wiki/Swedish_extradition_of_Baltic_soldiers

1946  26. jaanuar. Stockholmis sureb 77 aastasena  rahvaluuleteadlane, ühiskonnategelane ja diplomaat Oskar Kallas (sünd. 26.okt. 1868.)

1946  11. august. Lydia Koidula 60. surma-aastapäeval maetakse tema põrm Kroonlinnast ümber Metsakalmistule

1946  29. november. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Johannes Vares-Barbarus leitakse Kadrioru lossis surnuna. Kas ta mõrvati või tappis ta end ise, pole täpselt teada tänini. Mõni kuu hiljem tapab end ka Varese lesk.

1947  9. jaanuar. Sureb kirjamees ja karikaturist Karl August Hindrey, kes elas valenime all Iru vanadekodus.

1947  11. veebruar. Jahutooted tulevad vabamüügile.

1947  16. veebruar. Esimesed ENSV ÜN valimised pärast sõda. Teiste hulgas valitakse loomulikult üksmeelselt Eesti kõrgeimasse riigivõimu organisse ka J. V. Stalin

1947  28.-29. juuni. Tallinnas toimub XII üldlaulupidu. Kavas on 43 laulu, neist 41 eesti autoritelt.

1947
  Kaotatakse peale sõja kehtestatud kaardisüsteem toidu- ja tööstuskaupade ostmiseks. Esimene rahareform. Kurss 10 : 1. Hoiused kuni 3000 rubla vahetatakse 1 : 1

1947  september. Esimeste kolhooside moodustamine Eestis.

1947  6. november. Tallinnas esilinastub kinos Helios, mis samal päeval saab uueks nimeks Oktoober, stuudios Lenfilm eesti näitlejatega tehtud film "Valgus Koordis"

1947  16. detsember. Ootamatult kuulutatakse N. Liidus välja rahareform. 18. dets Õhtulehes ilmuva teate kohaselt tuleb kogu raha vahetada uute kupüüride vastu 22. detsembriks.

1948  23. veebruar. Soome annab Eesti pagulased NSV Liidule välja.

1948  24. veebruar. Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrab kindlaks kolhoosipere õueaiamaa suuruse (0,25-=,60 ha) ja loomade arvu (kuni 2 lehma, 2 mullikat, 1 emis põrsastega, 10 lammast, 20 mesipuud ning piiramatul arvul kodulinde ja küülikuid)

1948  29. märts. Tallinna Reaalkooli kõrvalt viiakse minema Vabadussõjas langenud õpetajate ja õpilaste mälestussammas.

1949  29. jaanuar. NSV Liidu Ministrite Nõukogu võtab vastu otsuse küüditamise läbiviimise kohta Baltimaades.

1949  25. märts. Teine eestlaste massiküüditamine. Venemaale küüditatakse üle 20 000 eestlase.

 

 

1949  Asutatakse esimesed kolhoosid Eestis

1949  2. juuni. Keelatakse leeriõpetus.

1949  31. detsember. Tallinnas sureb 36-aastasena helilooja Raimond

 Valgre

1950  Jaanuar. Võru julgeolek arreteerib 45 keskkooliõpilast ja õpetajat, sh. 12 komnoort. Nende juurest leitakse sini-must-valgeid lippe, lendlehti ja lõhkeainet

1950  21. märts. Tallinnas algab EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum. Selle tulemusena toimub massiline represseerimine riigi juhtorganites. Oma koha kaotab ka Eesti kommunistliku partei ninamees Nikolai Karotamm, kes asendatakse Venemaa eestlase Ivan Käbiniga.Paljud haritlased kaotavad oma töö.

1950  20. juuli. Balti jaama juures Tallinnas avatakse Stalini monument

1950  20 - 22 juuli. XIV üldlaulupidu Tallinnas

1951 1. aprill.  Viimane küüditamine, mille tulemusena saadetakse Venemaale 300 jehoova tunnistajat ja nelipühilast.

1951  3. juuni. Alustatakse "Ameerika hääle" eestikeelsete saadetega.

1951  31. august. Avatakse Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA)

1952  Avatakse Pedagoogikainstituut  (TPedI)

1952  15. mai. Kuressaare nimetatakse Kingissepaks.

1952 - 1953  Eesti on jagatud 3-ks oblastiks - Tallinna, Pärnu, Tartu.

1953  5. märts. Sureb Nõukogude Liidu suurim massimõrvar Jossif Stalin

 

 

Leinamiiting Stalini ausamba juures Balti jaamas. Huvitaval kombel ei vaata keegi "leinajatest" monumendi poolegi.

1953  13. märts. Vladimiri linna vanglas suren kindral Johann Laidoner

1953 25. aprill. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega hakatakse likvideerima  vähem, kui aasta eest asutatud oblasteid

1954  8. jaanuar. Pariisis sureb kunstnik Eduard Viiralt.

 

1954   1. september. Koolides moodustatakse uuesti poiste ja tüdrukute segaklassid.

1955  24. veebruar. Eesti Vabariigi 37. aastapäeva puhul heisatakse Eestis mitmel pool (näit. Viljandi Pauluse kiriku tornis) Eesti rahvuslipud.

1955  15. mai. Tallinnas avab uksed kino "Sõprus". Esimeseks filmiks on "Mihail Lomonossov".

1955  Viimane amnestia nõukogudevastastele relvastatud võitlejatele ehk nn. "metsavendadele" . Sellega loetakse metsavendade tegevus ametlikult lõppenuks.

1955  Tööd alustab Eesti Televisioon

 

1955  20. - 22. juuli. XIV Üldlaulupidu Tallinnas

1956   18. jaanuar.  Venemaal, Buraševo psühhoneuroloogiahaiglas sureb maksavähki EV president Konstantin Päts.

1956  14. veebruar. Algab NLKP XX kongress, kus paljastatakse Stalini ja tema "õukonna"kuriteod. Inimeste igapäevasesse kõnepruuki sigineb sõna "isikukultus".

1956   18. märts. NLKP Keskkomitee Poliitbüroo  otsusega saadetakse laiali senised rahvusdiviisid. Umbes 60% Eesti ohvitsere eelistab Nõukogude armees jätkamise asemel erru minna.

1956  1. september. Kesk- ja kõrgkoolides kaotatakse õppemaks.

1957  15. märts. Sureb Anne Haava. Tema matused Tartus kujunesid üldrahvuslikuks sündmuseks.

1957   22. mai. Avatakse vabaõhumuuseum Rocca-al-Mares

1957  22. mai. Avatakse Tallinna Moemaja.

1958   6. mai. Kampaania korras alustatakse kolhoosides kohustuslikku maisikasvatamist.

1959  Rahvaloenduse andmetel elab Eestis 1 196 791 inimest, neist 74% eestlasi. Teistes liiduvabariikides oli eestlasi 95 963.

1959  Üleminek kohustuslikule 8-klassilisele haridusele

1959  14. oktoober. Eesti NSV-s pannakse toime esimene relvastatud pangarööv. Kurjategijad röövivad ligi pool miljonit kaevurite palgaraha. Kolme aasta pärast nad tabatakse ja mõistetakse surma.

1960  Esimene eestlaste rahvuskongress Kanadas. New Yorgis II Põhja-Ameerika eestlaste päevad. Kanada peaminister Diefenbaker nõuab ÜROs Baltimaadele vabu valimisi.

1961  Jaanuar. Teine rahareform. Eelmise eeskujul vahetatakse raha kursiga 10 : 1. Hoiused kuni 3000 rubla vahetatakse 1 : 1

1961  Lääneriikides tähistatakse Baltimaade 1941.a. küüditamise 20 aastapäeva. Mitu USA osariiki kuulutab selle päeva Balti vabaduse päevaks.

1961  Alustatakse Lasnamäe ehitamist.

1962  3. märts. USA senaator Frank Lausche esitab senatile resolutsiooniprojekti, mille kohaselt isikud, kes on süüdi Balti riikide vastu toimepandud kuritegudes, tuleb anda kohtu alla.Projekt jääb kahjuks ainult paberile.

1964  Soome president Urho Kaleva Kekkonen külastab Tallinna, Tartut ja Käärikut. 

1964  USA keeldub jätkuvalt tunnustamast Eesti vägivaldset liitmist NSV Liiduga. Torontos osaleb III Põhja-Ameerika Eesti päevadel rekordiliselt 2000 esinejat ja 10 000 külalist.

1965  Kanada eestlased asutavad Eesti Rahvuslaste Kogu Kanadas.

1965  9. juuni. Esimese reisi Helsingi- Tallinn laevaliinil teeb Soome reisilaev Wellamo. Kuu aega hiljem, 7. juulil asendab seda Vanemuine.

1966  Üleminek 5-päevasele töönädalale.

1968  Eesti Vabariigi 50. aastapäeva tähistatakse USAs, Kanadas, Rootsis ja Austraalias.

1969  14.-15. juuni. Juubelilaulupidu Tartus

1969  28.-29. juuni. XVII üldlaulupidu, milleha tähistatakse laulupidude 100. aastapäeva

1969  27. september. Jjan talts võidab Varssavis tõstmise maailmameistritiitli.

1970  15. jaanuar. Rahvaloenduse andmetel on Eestis 1 356 079 elanikku. Eestlaste osa on vähenenud 75%-lt 68%-le

1971  4. juuni. Stockholmis luuakse Balti Instituut

1972  ETV alustab värvisaadete edastamist.

1972  Torontos korraldatakse Eesti Päevad.

1974  10. juuli. Üleeuroopaline eestlaste laulupidu Münsteris saab laialdase tähelepanu osaliseks.

1974  Iraani šahh Mohhamad Reza Pehlevi koos abikaasa Farah Pehleviga külastab Tallinna.

 

1974  23. okt. Viinis otsustatakse 1980. aasta olümpiamängude purjeregatt pidada Tallinnas.

1975  15. juuni. Helsingis sureb male suurmeister Paul Keres (sünd. 7. jaanuar 1916.)

1975  5. september. Sureb üks Eesti kuulsamaid lauljaid Georg Ots (sünd. 21. märts 1920.) Tema auks antakse 1996 aastal väikeplaneedile "1977 QAI" nimi "3738 Ots".

Vaata videot

1976  Baltomore`is korraldatakse teised Eesti Päevad.

1977  24. veebruar. Varahommikul avastatakse Tartus Vanemuise teatrihoone katusel lehvimas Eesti rahvuslipp, millega meenutati Eesti Vabariigi 59. aastapäeva

1978  13. aprill. Võetakse vastu ENSV uus konstitutsioon.

1978  26. juuli. EKP I sekretäriks saab Ivan Käbini asemel poolharimatu Venemaa eestlane Karl Vaino, kes alustab Moskva näpunäitel intensiivset venestamist.

1978  19. detsember. EKP Keskkomitee võtab vastu salajase otsuse "Vene keele omandamisest ja õpetamise edasisest täiustamisest".

1979  23. august. 45 eestlast, lätlast ja leedulast koostavad "Balti apelli".

1980  24. veebruar. Mitmel pool üle Eesti lehvivad Eesti rahvuslipud. Toimuvad Eesti NSV Ülemnõukogu X koosseisu valimised. 285 valitud saadiku hulgas on 193 kommunistliku partei liiget.

1980  Moskva olümpiamängude purjeregatt peetakse Tallinnas. Paljude maade sportlased keelduvad okupeeritud territooriumil osalemast.

1980  Stockholmis korraldatakse Eesti Päevad (ESTO)

1980  20. oktoober. 40 Eesti haritlast koostavad üsna tagasihoidliku "40 kirja", mille üks autoreist, Jaan Kaplinski esineb hiljem kohalikus ajakirjanduses kahetsusega.

1981  USA Kongressis moodustatakse  Balti Erikomitee

Indira Gandhi eesti rahvarõivais neidudega Raekoja platsil

1982  24. september. India peaminister Indira Gandhi külastab Tallinna.

1982  USA kuulutab välja iga-aastase "Balti vabaduse päeva"(Baltic Freedom Day), milleks määratakse 1941. aasta Juuniküüditamise päev 14. juuni.

1983  13. jaanuar. Euroopa Parlament Strasbourgis võtab vastu Balti riike puudutava resolutsiooni.

1984  Eesti Päevad Torontos

1985  31. jaanuar. Kahtekümmend ühte riiki esindavale Euroopa Nõukogule esitatakse "Resolutsioon Balti Rahvaste Õiguse Kohta"

1985  24. veebruar. Toimuvad Eesti NSV Ülemnõukogu XI koosseisu valimised. 285 valitud saadiku hulgas on 192 kommunistliku partei liiget. Ametliku teate põhjal oli osalemisprotsent 99,99% ja poolt hääletas 99,96%

1985  17. mai. Nõukogude Liidu liider Gorbatšov kuulutab välja alkoholivastase võitluse, mis puudutab ka Eesti veinitööstust.

1986  Venetsueela Kristlik-Demokraatlik Partei esineb avaldusega Balti riikide olukorrast Nõukogude okupatsiooni tingimuses. Avaldus on seda üllatavam, kuna eestlasi on Venetsueelas vähe.

1987 - 1988  Fosforiidisõda, millega protesteeritakse fosforiidi kaevandamise vastu Eestis. Tegemist on sisuliselt esimese vastuhakuga keskvõimule.


 

 Priit Pärna karikatuur, mis ruttu keelustati.

1987  28. jaanuar. Eelnimetatud 31. jaanuari resolutsioon võetakse üksmeelselt vastu. Moskva hoidub selle kajastamisest meedias.

1987  USA-s paiknev Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu kuulutab 1987. aasta Eesti Tutvustamise Aastaks.

1987  23. august. Tallinnas, Riias ja Vilniuses leiavad aset massimeeleavaldused seoses Molotov-Ribbentropi lepinguga.

1987  21. oktoober. Võrus toimub koolinoorte meeleavaldus langenud vabadussõjalaste mälestamiseks. Kohalikud võimud ei suuda seda peatada.

1987  12. detsember. Asutatakse Eesti Muinsuskaitse Selts.

1988  Esmakordselt tuuakse jälle välja sini-must-valge rahvuslipp

1988  Ärkamisaeg. "Laulev revolutsioon"

1988  Eesti Päevad Melbourne`is

1988  16. november. Eesti NSV Ülemnõukogu võtab EKP esimese sekretäri Vaino Väljase juhatamisel vastu "Deklaratsiooni suveräänsusest".

1989  24. veebruar. Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja Eesti Kristlik Liit esinevad üleskutsega Eesti kodanike komiteede asutamiseks. Pika Hermanni tornis heisatakse Rahvarinde ja valitsuse algatusel Eesti rahvuslipp

1989  Moskva tunnistab Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokolli olemasolu.

1989  23. august. Balti riikide suurim demonstratsioon "Balti kett". Kaks miljonit inimest moodustavad umbkaudu 620 km pikkuse inimketi Tallinnast Vilniusse.

 

 

1989  12. november. Tallinnas valitakse viiekümne viiest liikmest koosnev Peakomitee Eesti Kongressi ettevalmistamiseks.

 

1990  17. veebruar. Taastatakse Kaitseliit.

1990  24. veebruar. Valitakse Eesti Kongress. 

1990  11. märts. Algab kahepäevane Eesti Kongressi istung. Samal päeval kuulutab Leedu end iseseisvaks.

1991  Märts. Referendum iseseisvuse küsimuses.

1991  20. august. Eesti Vabariik kuulutab ennast taas-iseseisvaks.Esimeste riikidena tunnustavad Eesti Vabariigi iseseisvust Läti, Leedu ja Island.

1991  19. - 21. august. Riigipöördekatse Venemaal. Vene dessantväelased saabuvad Eestisse.

 

1991  21. august. Vene dessantväelased püüavad vallutada teletorni, kuid ebaõnnestuvad.

 

Mälestuskivi teletorni kaitsjatele

 

1991  6. september. Nõukogude Liit tunnustab Eesti iseseisvust. Lõppeb anneksioon. Alles nüüd tunnustab meie iseseisvust ka USA.

1992  24. veebruar. Esimest korda peale taasiseseisvumist tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva

1992  20 juuni. Rahvusliku valuuta kasutuselevõtt. Kahtlaste erafirmade kaudu müüakse rublad Tšetšeeniale.

1992  20. september. Eesti presidendiks valitakse üllatuslikult Lennart Meri, kes rahvahääletusel jääb selgelt Arnold Rüütli varju.

1993 13. mai. Eesti saab Euroopa Nõukogu täisliikmeks.

1994  31. august. Viimased Vene väed lahkuvad Eestist.

 

 

 

http://www.aeg.puidutarve.ee/index.php/Eesti_-_Liivimaa_16_-_18_saj

http://www.aeg.puidutarve.ee/index.php/Eesti_uusima_aja_ajalugu_1900_-_1944

http://www.aeg.puidutarve.ee/index.php/Eesti_1710_-_1900

http://www.aeg.puidutarve.ee/index.php/1._EESTI_L%C3%84HIAJALOO_PERIODISEERIMINE

http://www.kypsiseladu.pri.ee/index.php/Eesti_kultuuriajalugu#Reformatsioon_ja_vastureformatsioon

http://www.laulupidu.ee/est/ajalugu/yldpeod/

http://www.laulupidu.ee/est/ajalugu/pidude_ajalugu/

http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Cldlaulupidu

http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_%C3%BCldlaulupidu

http://www.kypsiseladu.pri.ee/index.php/Eesti_uusima_aja_ajalugu#.C3.9Cld.C3.BClevaated

http://www.kypsiseladu.pri.ee/index.php/Eesti_uusima_aja_ajalugu#1905._aasta_revolutsioon_Eestis

http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=10820&show=10828

http://et.wikipedia.org/wiki/1905

http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti

http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi_aeg