Eesti ajalugu

1924  1. oktoober. Tallinn– Pääsküla liinil pannakse käiku Baltimaade esimesed elektrirongid Esimene elektrirong Nõmme jaamas

1924  1. dets. Kommunistide äpardunud mässukatse Tallinnas. Eestis kehtestatakse sõjaseisukord. Kommunistlik partei kuulutatakse illegaalseks.

 
Tondi kasarmute vallutamiskatse tagasilöömisel hukkunud kursantide mälestuseks püstitatud sammas.

1924  2. detsember. Friedrich Karl Akeli juhitud vähemusvalitsus astub tagasi

1924  4. detsember. Kommunistide mässukatsel hukkunud ohvrite matusetalitus Tallinnas Kaarli kirikus.

1924 12. detsember. Tallinnas esilinastub Eesti esimene täispikk mängufilm “Mineviku varjud” (operaator K.Märska) 

1924  16. detsember. Ametisse astub Jüri Jaaksoni juhitud valitsus (16.12.1924 – 15.12.1925)

1925  5. veebruar. Võetakse vastu kultuurautonoomia seadus (vähemusrahvuste kaitse), mis võimaldab Eestis elavatel vähemusrahvustel (min. 3000 inimest) asutada kultuuriomavalitsusi

1925  24. veebruar. Eesti Vabariigi aastapäeva pidustustel osalevad Rahvasteliidu peasekretär Eric Drummond ja Läti Vabariigi president Janis Cakste

1925  19. juuni. Riigikogu kinnitab riigivapi, mis on kasutusel ka praegu

1925  17. september. Otepää ümbruses algavad Kaitseväe suurõppused, milles osalevad 8000 meest, lennukid, soomusrongid ja tankid.

1925  28. oktoober. Tallinnas Narva maanteel läheb käiku esimene elektritrammiliin, mis asendab senise hoburaudtee ehk konka

1925  17. november. Alustas ilmumist ajaleht "Virumaa Teataja"

1925  25. november. Jüri Jaaksoni valitsus astub tagasi

1925  15. detsember. Ametisse astub Jaan Teemanti juhitud valitsus (15.12.1925 – 23.07.1926):

1926  1. jaanuar. Esimene lennuavarii. Eesti lennufirma "Aeronaut" lennuk kukub alla. Hukkub lennufirma üks asutajatest - Jakob Tillo, neli inimest saab vigastada.

1926  4. jaanuar. Tartus avatakse 64.4 meetri pikkune ja 13,6 meetri laiune Vabadussild (hävitati 1941. aastal põgenevate vene vägede ja hiljem lõplikult saksa vägede poolt)

 

Vabadussild 

1926  5. jaanuar. Alustab ilmumist ajaleht Järva Teataja

1926  18. märts. Tallinnas avatakse Paldiski maantee raudteeviadukt. Lõplikult valmib see 4. jaanuaril 1929.

1926  suvi. Esmakordselt asfalteeritakse Tallinnas tänavaid 

1926  23. juuli. Riigikogu kinnitab ametisse Jaan Teemanti juhitud uue koosseisuga valitsuse (23.07.1926 – 04.03.1927):

1926  18. detsember. Tööd alustab Raadio-ringhääling, esialgu osaühisusena. Esimene saatejaam asub Koplis.1934.a. V võtab tegevuse üle Riigi Ringhääling. Üks tuntumaid raadiohääli on legendaarne Felix Moor.

 

Felix Moor 1937.a.

1926  Ilmub A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" esimene osa. (viies osa ilmub 1933.a.)

1926  Sellel aastal saavad linnaõiguse viis alevit: Põltsamaa, Tapa, Tõrva, Türi ja Nõmme.

1927  23. jaanuar. Kadrioru lossis avatakse Kunstimuuseum

1927  4. märts. Riigikogu kinnitab Riigivanem J.Teemanti 13. Vabariigi Valitsuse koosseisu: põllumeestekogud, asunikud, kristlik rahvaerakond, majaomanikud, rahvaerakond (haridusminister J.Lattik) 

1927  23. oktoober. Esimesed võõrandatud mõisamaade ostjad saavad kätte kinnistuaktid

1927  13. november. Tallinna Reaalkooli ees avatakse Vabadussõjas langenud õpilaste ja õpetajate monument.

1927  9. detsember. Riigikogu kinnitab ametisse Jaan Tõnissoni juhitud valitsuse

1928 1. jaanuar. Eesti rahaühikuks saab k r o o n, mille väärtus võrdub 100/248 gr. puhaskulla väärtusega ja on võrdsustatud Rootsi krooniga (1 kroon = 0,4072 gr kulda)

 

1928  24. veebruar. 10. iseseisvusaasta juubeliparaad Tallinnas

1928  Eesti vabariigi väliskaubanduse kasv on kahekordistunud võrreldes 1922. aastaga.

1928  30. juuni - 2. juuli. Üheksas üldlaulupidu vastvalminud laval Tallinnas.

Laulupeo avamine

 

 Valitsusjuhid 1919.a. - 1928.a.

1928  28. juuli. Amsterdami olümpiamängudelt naasevad kuldmedalitega maadlejad Osvald Käpp ja Voldemar Väli, hõbemedaliga tüstja Arnold Luhaäär ja pronksmedalitega maadleja Albert Kusnets ja purjetajate meeskond koosseisus Nikolai Vekšin, Georg Andreas Faehlmann,  William von Viren ja Eberhard Vogdt

1928  8. september. “Estonias” esietendub eesti esimene algupärane ooper: E.Aava “Vikerlased” 

1928  4. detsember. Riigikogu kinnitab ametisse August Rei juhitud valitsuse 

1929  1. jaanuar.  Eestis hakkab kehtima meetermõõdustik 

1929  24. veebruar. Asutatakse Eesti reklaamiklubi, mille eesmärgiks on võidelda ebasoliidse reklaamiga

1929  2. juuni. Luuakse Eesti Vabadussõjalaste Keskliit

 

 

1929  juuni. Rootsi kuningasGustav V külastab Tallinna

 

1929  3. juuli. Toimuvad Eesti esimesed iludusvõistlused: “Miss Estonia 1929” krooni saab Meeta Kelgo

1929  9.juuli. Ametisse astub Otto Strandmani juhitud valitsus (09.07.1929 – 12.02.1931):

1930  25. jaanuar. Tallinnast, Estonia teatri ees anti start tähesõiduks Monte Carlosse. Eestit esindas autoklubi esimees Zimmermann. Kaasa sõitis ka tuntud autosportlane Johanson.

1930  Ülemaailmne majanduskriis, mis ulatub ka Eestisse.

1930  juuli. Poola president Ignacy Moscicik külastab Tallinna

 

1930  Võetakse vastu seadus, mille kohaselt igas talumajapidamises peab olema väljakäik

1930  26. september. Hakkab ilmuma ajaleht Õpetajate Leht

1931  12. veebruar. Riigikogu kinnitab ametisse Konstantin Pätsi juhitud valitsuse (12.02.1931 – 19.02.1932)

1931  1. apr. Esimene Franz Krulli tehases ehitatud kitsarööpmeline vedur sooritab katsesõidu Tallinnast Türile

1931  27. juuli. Välgulöök tabab Oleviste kiriku torni 

1931  Iluduskuningannaks valitakse Lilly Silberg 

 

1932  Rahvahääletusel lükatakse tagasi Riigikogu poolt väljatöötatud põhiseaduse muutmise eelnõu.

1932  23. mai. Iluduskuningannaks valitakse Nadežda Peedi-Hoffmann. See jääb viimaseks ennesõjaaegseks iludusvõistluseks.

1932 - 1937  Ilmub esimene Eesti entsüklopeedia

1933  Riigikogu II põhiseaduse eelnõu lükatakse kevadisel rahvahääletusel tagasi.

1933  26. aprill. Konstantin Pätsi valitsus astub tagasi, kuna Rahvusliku Keskerakonna ministrid lahkuvad valitsusest majanduspoliitiliste erimeelsuste tõttu

1933  18. mai. Ametisse astub Jaan Tõnissoni juhitud valitsus (18.05. – 21.10.1933):

1933  23 . - 25. juuni. Kümnes üldlaulupidu Tallinnas

Vasakult: R.Kull, T. Vettik, J. Aavik, J. Simm, V. Nerep

1933  27. juuni. Riigikogu otsustab devalveerida krooni 35 % võrra. Krooni kurss seotakse Briti valuutaga väärtuses 1 naelsterling = 18,35 krooni

1933  20. september. Suurbritannia devalveerib naelsterlingi. Kuna Eesti Pank on hoidnud suuremat osa krooni kattevarast naelsterlingites, väheneb krooni kattevara ligi 7 miljonit krooni. 

1933  29. september. Tallinna külastab  tollane maailma kuulsaim lendur Charles Lindbergh koos abikaasaga.

 

1933  14. - 16. okt. peetud rahvahääletusel võetakse rõhuva häälte-enamusega (414.741 poolt ja 156.342 vastu) põhiseaduse muutmise eelnõu.

1933  21. oktoober. Ametisse astub Konstantin Pätsi moodustatud üleminekuajajärguvalitsus, nn erapooletu töökabinet (21.10.1933 – 09.05.1938):
Riigivanem - Konstantin Päts (kuni 24.01.1934), peaminister riigivanema ülesannetes 24.01.1934-03.09.1937, riigihoidja 03.09.1937-24.04.1938

1933  30. oktoober. Luuakse Eesti Vabadussõjalaste Liit (EVL) 

1934  24. jaanuaril hakkab maksma uus põhiseadus.

1934  24. veebruar. Seatakse üles riigivanema valimiste kandidaadid Konstantin Päts (Põllumeeste Kogud ja Eesti Rahvuslaste Klubid), Johan Laidoner (Asunike Koondis ja Vabaduseristi Vendade Ühendus), August Rei (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei) ja Andres Larka (Eesti Vabadussõjalaste Liit)

1934  12. märtsil kehtestatakse kaitseseisukord., suletakse Vabadussõjalaste Liidu ajakirjandus ja likvideeritakse nende ühendused. Algab nn. vaikiv ajastu.   

 

*  *  *

 

 

 

1934  20. märtsil otsustatakse Riigivanema ja Riigikogu valimised edasi lükata kaitseseaduse lõpetamiseni.

1934  Eesti, Läti ja Leedu sõlmivad Balti liidu, mille osatähtsus jääb väheseks. Eestis on 1 126 413 elanikku, kellest 88,2% on eestlased.

1934  15. juuni. Tallinnas avatakse I Eesti Mängud 

1934  23. juuni. Esmakordselt tähistatakse Võnnu lahingu aastapäeva ametliku Võidupühana

1934 21. september. Eesti lendur Voldemar Vunn (peale eestistamist Valdu Rannaleet) lendas Tallinna tehnikumi (tehnikaülikooli) üliõpilase Ruubeli juhendamisel valmistatud purilennukil "Sinilind" Tallinnast Helsingisse, püstitades nii 60 kilomeetri pikkuse lennuga maailmarekordi vee kohal lendamises.

1934 22. september. Kaitsevägede juhataja J. Laidoner keelustab erakondade tegevuse.

1935  Algab nimede eestistamise aktsioon 

1935  24. veebruar. Eesti müüb Valga-Mõisaküla raudtee (68 km) 1 miljoni krooni eest Lätile. Varem kasutas Läti raudteed tasuta.

1935  5. märtsil lõpetab siseminister Kaarel Eenpalu erakondade ja kõikide poliitilist võitlust pidanud komiteede eksisteerimise täielikult

1935  22. märts. Luuakse valitsuse informatsiooni ja propaganda talitus, mis sisuliselt tähendab meedia eel- ja järeltsensuuri.

1935  8. detsembril vapside mässukatse.

1936  23., 24. ja 25. veebr. rahvahääletus. Riigivanem K. Päts pöördub rahva poole volituste saamiseks - kutsuda kokku rahvuskogu, kes peab välja töötama ja vastu võtma uue põhiseaduse.

1936  1. aprill.  Otepää saab linnaõigused

1936  28. juulil rahvuskogu võtab uue põhiseaduse vastu.

1936  August. Kristjan Palusalu (1935.a.-ni Trossmann) võidab Berliini olümpiamängudel klassikalises ja vabamaadluses kaks kuldmedalit.

1936  15. september. Avatakse Tartu Ülikooli tehnikateaduskonna baasil Tallinna Tehnikainstituut 

 

Konstantin Päts allkirjastamas uut põhiseadust 1937. a.

 

1936  27. november. Konstantin Pätsi dekreediga võeti vastu otsus nn. alaväärtuslike isikute sundsteriliseerimise kohta. Nendeks isikuteks loeti pärilikud vaimuhaiged, nõrgamõistuslikud, raskel kujul langetõbised ja need, kellel on parandamatuid raskeid kehalisi vigu. Kokku steriliseeriti esimeses Eesti vabariigis 41 inimest.

1937  Veebruar. Rahvahääletuse tulemusena astub ametisse kahekojaline rahvuskogu. Algab uue põhiseaduse ettevalmistamine

1937  3. sept. põhiseaduse avaldamisega "Riigi Teatajas" algab nn. üleminekujärk. Riigivanem saab Riigihoidja ametinimetuse.

1937  31. oktoober. Tartus pannakse nurgakivi “Vanemuise” uuele hoonele 

1938 1. jaan. - uus põhiseadus hakkab maksma.

1938  24.-25. veebruar.  I Riigikogu valimised. Valitakse 80 liiget. Kuna vastavalt kaitseseisukorrale on parteid keelatud, siis esitasid kandidaate kodanike grupid.

1938  11. märts.  Tallinnas randub nõukogude jäälõhkuja "Jermak", mille pardal on Gröönimaa lähedalt jääpangalt päästetud vene polaaruurijad eesotsas kuulsa Ivan Papaniniga (1894-1986). Meeskonda kaldale ei lubata, samuti kohalikke pardale. Peale kivisöe lastimist suundub jäälõhkuja Kroonlinna.

1938  24. aprill. Riigivolikogu, Riiginõukogu ja omavalitsuste esindajate kogu ühisistung valib 219 poolt- ja 19 vastuhäälega Vabariigi presidendiks Konstantin Pätsi

Konstantin Päts ametivannet andmas 1938. a.

1938  9. mai - president nimetab ametisse Kaarel Eenpalu (Karl Einbund) juhitava valitsuse (09.05.1938 – 12.10.1939)

1938  22. okt. Tartus avatakse Eesti Teaduste Akadeemia

1938  23. - 25. juuni. Üheteistkümnes Eesti üldlaulupidu Tallinnas.

 

1939  1. jaanuaril on Eesti Vabariigis 1 133 917 elanikku.

1939  2. veebruar. Tallinnas, Viru tänava alguses asunud kinos "Bi-Ba-Bo" linastub film "Suur valss" isa poolt eesti päritoluga Miliza Korjusega peaosas.

1939  24. veebruar. "Estonias" esietendub Albert Kivikase romaanile "Nimed marmortahvlil" põhinev dramatiseering.

1939  29. märts. Eesti Panga president Jüri Jaakson saadab oma Rootsi kolleegile ülisalajase kirja, milles soovib suure osa Eesti kullavarudest paigutada Rootsi Riigipanka

1939  16. juuni. Tallinnas avatakse II Eesti Mängud 

1939   August. Tallinnas, Lasnamäe veerul avatakse loomaaed.

1939  23. augustil allkirjastavad Ribbentrop ja Molotov nn. Molotov-Ribbentropi pakti, millega Eesti antakse Nõukogude Liidu mõjusfääri.

 

Ribbentrop allkirjastab MRP-pakti. Tema selja taga Stalin ja Molotov (paremal). Paari suletõmbega on Baltimaad maha müüdud.

 

1939  1. septembril algab II Maailmasõda

 

 

1939  3. september. Avatakse “Vanemuise” uus teatrisaal 

1939  6. september. Eesti kroon seotakse Rootsi krooniga. 1 Eesti kroon = 1 Rootsi kroon.

1939 18. september. Tallinna sadamast põgeneb interneeritud Poola allveelaev “Orzel”, mis annab Nõukogude Liidu valitsusele ettekäände Eesti Vabariigi valitsuse ahistamiseks. 

 

Allveelaev "Orzel"

1939  24. september. Välisminister Karl Selter kirjutab Moskvas alla kaubanduslepingule Venemaaga. Õhtusel kohtumisel nõuab välis­asjade rahvakomissar Molotov vastuvaidlematult Vene sõjaväebaaside rajamist Eestisse.

1939  26. september. N. Liidu kaitse rahvakomissar Kliment Vorošilov annab Punaarmeele käsu olla 29. septembri hommikul valmis sissetungiks Eestisse. Vene relvajõud alustavad jõudemonstratsioone piiridel ja õhuruumis.

1939  28. september.  Moskva esitab Eesti Vabariigile nõudmise sõjaliste baaside rajamiseks Eesti Vabariigi territooriumile. Baltimaid sunnitakse ähvardustega allkirjastama vastastikuse abistamispakti.

1939  2.–10. oktoober. N. Liit saab baasideks veel maad Lihula kandis, Kloogal ja Laulasmaal ning Kehtna ja Kuusiku riigimõisad.

1939  7. oktoober. Hitleri otsus baltisakslaste kodumaale kutsumise kohta, saabuvad esimesed laevad ümberasujate transpordiks 

1939  12. oktoober. Ametisse astub Jüri Uluotsa juhitud valitsus (12.10.1939 – 21.06.1940):

1939  18. oktoober - NSV Liit mehitab Eestis asuvad sõjaväebaasid. Tallinnast lahkub esimene laev baltisakslastega.

1939  Osmussaar, Pakri saared ja Naissaar tühjendatakse kohalikest elanikest. Kodu kaotab üle 500 eestirootslase.

1939  10. detsember. Vene allveelaev uputab kaubalaev "Kassari". Surma saab üks meeskonnaliige. Allveelaeva kaptenit autasustati barbaarse teo eest ordeniga.

 

Aurik "Kassari"

1940  17. jaanuar. Jõgeval mõõdetakse sajandi külmarekord -43,5C 

1940  5. märts. A.H. Tammsaare matused

1940  15. mai. Venelased suurendavad Punaarmee baase lisaleppega veelgi. Paldiski senine elanikkond asustatakse ümber.

1940  18. mai. Tallinnast lahkub viimane laev ümberasujatega (lahkunud on umbes 17000 baltisakslast) 

Baltisakslaste lahkumine Tallinnast

1940  Nõukogude sõjalennukid DB-3 tulistavad alla Soome reisilennuki "Kaleva". Kõik lennuki pardal olnud inimesed hukkuvad. Allatulistamise mitteametlikuks põhjuseks on arvatud diplomaatilise posti kättesaamise vajadust.

 

Reisilennuk "Kaleva"

 

1940  16. juuni. Moskva esitab Eestile väga ultimatiivse nõudmise. 

 

 

1940  16. - 17. juuni toimub Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt. Eestisse siseneb 80 000 punaväelast, kes paigutatakse üle kogu Eesti. 16. juunil esitab Nõukogude Liidu valitsus ultimaatumi, millega nõuab valitsusevahetust Eestis. Eraisikutelt korjatakse relvad kokku, rahvakogunemised keelatakse

Punalaevastiku saabumine Tallinnasse 18.oktoobril 1939

1940  21. juunil viiakse A. Ždanovi stsenaariumi järgi Eestis läbi riigipööre, mille käigus EV valitsus kukutatakse. Võimule saab Moskva-meelne valitsus eesotsas J.Vares-Barbarusega, tema a/t H.Kruus. Ükski valitsusliige ei ole kommunist peale siseminister Maksim Undi

1940  27. juuni. Suletakse Kaitseliit, Isamaaliit, Haridusliit jm Kaitseliidu asemele luuakse Rahva Omakaitse (RO).

1940 14.– 15. juuli. Poliitilise surve tingimustes (kõik kandidaadid peale kommunistliku partei esindajate on nimekirjadest kõrvaldatud) toimuvad parlamendi uue koosseisu valimised.

1940 18. juuli. Kindral Johan Laidoner koos perega küüditatakse Nõukogude Liitu.

1940  20. juuli. Likvideeritakse Eesti Teaduste Akadeemia.

1940  22. juuli – President Konstantin Päts vabastatakse ametist ja küüditatakse koos abikaasaga Venemaale.

1940  26. juuli. Algab rahvuslike varade ja ettevõtete natsionaliseerimine.

1940  5. august. Eesti läheb üle Moskva kellaajale.

1940  6. augustil inkorporeeritakse Eesti Vabariik ametlikult Nõukogude Liidu koosseisu.

 

Hääletamine Toompeal. Millegipärast on kohal arvukalt punaväelasi.

1940  25. august. Riigivolikogu võtab vastu ENSV konstitutsiooni 

1940  24. november. Eestis kehtestatakse paralleelse maksevahendina Nõukogude rubla kursiga 1 kroon = 1,25 rubla.

1940 13. detsember. Arreteeritakse Jaan Tõnisson 

1940  Ajakiri “Varamu” asemel hakkab ilmuma “Viisnurk”, paljud senised ajalehed– ajakirjad lõpetavad ilmumise 

1941  15. jaanuar. Pankades natsionaliseeritakse erahoiused.

1941   24. veebruar. Moskva kuulutab Eesti, Läti ja Leedu rahvusvaluuta kehtetuks.

1941  15. mai. Alustatakse Eesti Vabariigi isikutunnistuste väljavahetamist Nõukogude passide vastu.

1941  30. mai. Rootsi loovutab ebaseaduslikult N. Liidule Balti riikide kulla ja Rootsi sadamates olevad Balti riikide laevad.

1941  13 -14. juuni. Esimene eestlaste massiküüditamine. Venemaale saadetakse üle 10 000 eestlase.

1941  22. juuni. Saksa tungib kallale Nõukogude Liidule. 

Kuulus vene raadiohääl Levitan teatab sõja puhkemisesest. Kuula:

1941  28. juuni. Õppustele saatmise sildi all arreteeritakse kogu Eesti armee ohvitserond ja viiakse Siberisse. 317 kõrgemast sõjaväelasest jõuab Eestisse tagasi ainult 37.

1941  28. augustil hõivavad Saksa väed Tallinna. Algab Saksa okupatsioon.

 

Saksa lennukid Tallinna kohal

1941  21. oktoober. Sakslased on Nõukogude armee Eestist välja tõrjunud. Päev kuulutatakse "eestlaste kommunistliku ikke alt vabastamise pühaks".

1941 
1. detsembril registreeritakse Eesti Kindralkomissariaadi territooriumil 1 017 475 elanikku, neist Tallinnas 142 514.

1941  5. detsember. Eestis kehtestatakse Saksa tsiviilvalitsus. Eestimaa kindralkomissariks saab Karl-Siegmund Litzmann.
 

Karl  Litzmann (vasakult teine) vallavanematega

1941  6. detsember. Langeb nõukogude vägede viimane toetuspunkt Eestis - Osmussaare

1942  1. jaanuar. Eestis seatakse taas sisse toidukaardid. Nädalane toidunorm sakslastele: 2350 g leiba, 800 g liha, 280 g võid, 330 g suhkrut; eestlastele: 1700 g leiba, 350 g liha, 100 g võid, 100 g suhkrut; vangi võetud punaarmeelastele: 2350 g leiba, 200 g liha, 130 g võid (rasva), 225 g suhkrut. Sõjavangide eest hoolitseti paremini, kui põlisrahva eest.

1942  24. veebruar. Raadiojaam Ameerika Hääl ehk Voice of America alustab saadete edastamist.

1943  23. veebruar. Algab 1919.–1924. aastal sündinud noormeeste sundvärbamine Eesti leegioni, tööteenistusse ja Wehrmachti abiteenistusse.

1943  September.  Hakkab ilmuma naiste koduseid toimetusi ja ühiskondlikku tegevust kajastav kuukiri Ajakiri Naistele

1943  20. september. Tallinnast väljub mootorpurjekas Triin ja võtab suuna Rootsile. Pardal on üle 500 inimese, nende hulgas Marie Under, August Gailit, Artur Adson, Juhan Aavik, August Mälk ja palju teisi tuntud tegelasi.

1944  24. veebruar. 20. Eesti diviis likvideerib Punaarmee sillapea Narva lähedal Riigikülas.

1944  6. märts. 200 Nõukogude armee lennukit heidavad Narvale 4000 pommi, tehes linna maatasa.


 

Purustatud Narva

1944  9. märtsil toimub vene lennukite terrorirünnak Tallinnale. Hukkub 800 elanikku ja hävib 1500 hoonet. 25. ja 26. märtsil toimub sama Tartus, kus hukkub 100 inimest ja puruneb 80 hoonet.  Hiljem selgub, et rünnakukava töötasid välja britid.

 Purustatud Harju tänav

 

 Kalamaja elamurajoon tules

Purustatud elumaja Tartus


 1944  27. juuli. Algavad lahingud Sinimägedes