Eesti ajalugu

title

Click to add text, images, and other content

       

1862  Ilmub “Kalevipoja” rahvaväljaanne 

1863  Uus passikorraldus. Isikuttõendavad dokumendid talurahvale. Liikumine muutub vabamaks.

1864  J. V. Jannsen hakkab Tartus välja andma ajalehte "Eesti Postimees". (suletakse 1905.)

 

 

1864  9. veebruar. Sünnib Miina Härma. (Surn. 16. nov. 1941)

 

1864  30. aprill. Sünnib Juhan Liiv. (Surn. 1. dets. 1913.)

1864  15. oktoober. Sünnib Anna Haava. (Surn. 15. märts 1957)

 

 

1864  November. Mulgimaa talupojad esitavad Aleksander II palvekirja, mis taotleb eestlastele suuremaid õigusi.

1865  4. märts. Sünnib Eduard Vilde. (Surn. 26. dets. 1933)

 

1865  24. juuni. Tartus asutatakse esimene eesti laulu- ja mänguselts "Vanemuine".

1865  10. okt. Tallinnas asutatakse "Estonia" selts.

1865  Detsember. Tallinnas valmib esimene tehisgaasivabrik, mis tarvitab toormeks inglise kivisütt. Jõulude ajal süüdatakseRaekoja platsil pidulikult esimene gaasilatern.

1866  Kinnitatakse uus Liivimaa kogukonna seadus. Mõis kaotas haldusvõimu valla üle.

1867  Vene keiser kinnitab seaduse, mis näeb ette vene keele kehtestamise kõigis Balti kubermangu kroonuasutustes.

1868  C.R.Jakobson peab “Vanemuise” seltsis oma esimese isamaakõne: “Eesti rahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg”  

1869  18. - 20. juuni. Esimene Eesti üldlaulupidu Tartus. Esimest korda esitatakse koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille eestikeelse teksti kirjutas Soome helilooja Fredric Paciuse viisile Johann Voldemar Jannsen

.

 1. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,
      kui kaunis oled sa!
      Ei leia mina iial teal
      see suure, laia ilma peal,
      mis mul nii armas oleks ka,
      kui sa, mu isamaa!
   2. Sa oled mind ju sünnitand
      ja üles kasvatand;
      sind tänan mina alati
      ja jään sull' truuiks surmani,
      mul kõige armsam oled sa,
      mu kallis isamaa!
   3. Su üle Jumal valvaku,
      mu armas isamaa!
      Ta olgu sinu kaitseja
      ja võtku rohkest õnnista,
      mis iial ette võtad sa,
      mu kallis isamaa!

1869  Ilmub F. J. Wiedemanni Eesti - Saksa sõnaraamat

1869  Alustatakse Balti raudtee ehitust.

1869  Asutatakse Viljandi lauluselts “Koit” 

1870  Kinnitatakse Liivimaa konvendi seadus. Asutatakse esimene eesti üliõpilaste ühendus.  Avatakse Paldiski - Tallinn - Peterburi raudtee.

1870  26. märts. Esimene “Kalevipoja” õhtu Tartu Ülikoolis, millest kasvab välja Eesti Üliõpilaste Selts 

1870  24. juuni. Eesti rahvusliku teatri sünd: “Vanemuises” seltsi näitelaval etendub Lydia Koidula “Saaremaa onupoeg” 

1870  8. juuli. Asutatakse Eesti Aleksandrikooli Peakomitee, mille presidendiks valitakse Jakob Hurt 

1871  Lubatakse korjandus Aleksandrikooli asutamiseks.

1871  Asutatakse Tallinna Aleksandri Gümnaasium (vene õppekeelega, nn poistekool), kus hakatakse esimesena õpetama fakultatiivainena ka eesti keelt

1872  Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine. Esietendub Lydia Koidula näidend "Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola"

1873  Tartus asutatakse Eesti Vallakooliõpetajate Seminar.

1874  Narvas asutatakse laulu- ja mänguselts “Ilmarine” 

1874  Esimene eestikeelne teaduslik perioodikaväljaanne: Eesti Kirjameeste Seltsi Aastaraamat .

1875  Pärnus asutatakse laulu- ja mänguselts “Endla”

1876  Valmib Tapa - Tartu raudtee.

1876  Rakveres asutatakse Viru Eesti Selts “Kalevipoeg” 

1876  Tartu Eesti Põllumeeste Selts korraldab Otepääl esimese eesti põllumajandusnäituse 

1877  Vene linnade korraldus pannakse maksma ka Baltimaal.

1877  Tallinnas avatakse laulu- ja mänguselts “Lootus” 

1877  Asutatakse Laevaselts "Linda". (Mõnedel andmetel 1879. a.)

 

1878  30. jaanuar. Sünnib Anton Hansen Tammsaare. (Surn. 1. märts 1940)

 

 

1878  Hakkab ilmuma C. R. Jakobsoni "Sakala".

 

1878  Avatakse Tartu Õpetajate Seminar 

1878  20. - 22. juuni. Teine  Eesti üldlaulupidu Tartus.

1880  11. - 13. juuni. Kolmas Eesti üldlaulupidu Tallinnas.

1880  Tehnikahariduse algus Eestis: avatakse Tallinna Raudtee Tehnikakool 

1881  Võimule tuleb Aleksander III. Venestamine algab.

 



1881  Võrus asutatakse muusikaselts “Kannel” 

1881  Asutatakse Viljandi Kirjanduslik Selts (tegutseb kuni 1918) 

1881  29. dets. Eestis elab  893 558 inimest. Tallinnas on 43 000, Tartus 30 000 elanikku

1883  Poliitilis-usulise reaktsiooni algus, mille eesmärgiks on saksa mõju asendamine venestamisega.

1883  10. märts.  Christian Rotermanni ärihoone ees Viru tänaval süüdati ärile kuuluv esimene elektriline tänavvalgusti.

1883  27. märts. Sünnib Marie Under. (Surn. 25.sept. 1980)

 

1884  4. juuni. Tartu Ülikooli Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna võetakse kasutusele sini-must-valge lipp. 

 

 


1885  Saksa keele asemele ametikohtadesse vene keel. 

1886  2. märts. Sünnib Friedebert Tuglas. (Surn. 15. apr. 1971)

 

1887  7. jaanuar. Sünnib Oskar Luts. (Surn. 23. märts 1953)

 

1887  "Linda" laevaselts otsustatakse likvideerida. Koolid venestatakse. Eesti keele rääkimine koolis keelatakse.

1888  28.veebr. Ukrainas sünnib baltisaksa päritoluga esimene eesti maalikunstnik-animalist ja graafik Paul Burman. (surn. 3.juuni 1934 Tallinnas)

1888  Põltsamaal avatakse Aleksandrikool. Õppekeeleks vene keel.

1888  Jakob Hurda õhutusel hakatakse koguma rahvaluulet.

1889  Vene kohtud seatakse sisse. Tartu Ülikool venestatakse.

1889  Jüri Tilga poolt asutatakse Toris esimene Eesti karskusselts.

1891  15. -17. juuni. Neljas Eesti üldlaulupidu Tartus.

1893  Eesti Kirjameeste Selts suletakse Vene valitsuse poolt. Tartu

nimetatakse Jurjeviks.

 

1894  18. - 20. juuni. Viies Eesti üldlaulupidu Tartus.

1894  Valmib Tartu - Riia raudtee.

1896  4. okt. Esimest korda näidatakse Tallinnas kino ehk elavaid pilte. Seansid toimuvad Suurgildi väikeses saalis.

1896  08. - 10. juuni. Kuues Eesti üldlaulupidu Tallinnas

1897  Eestis elab  985 351 inimest, neist 90,6% eestlasi.

1900   Pärnus  läheb käiku Venemaa suurim tselluloosivabrik -  AS Waldhofi Tselluloosi- ja Puupapivabrik. Ehitamist alustati 1898. a ja esimene toodang tuleb 1900. a.

Hoburaudtee Pärnu maanteel Tallinnas

1901  Tallinnas alustab tööd hoburaudtee ehk rahvasuus konka.

1902  Tartus asutatakse esimene eesti ühispank, mis peab vähendama saksa pankade mõjuvõimu.

1903  Valgas asutatakse teatriselts "Säde".

1903  31. oktooberTallinnas avatakse Seewaldi vaimuhaigla

1904  Detsember. Eestlased võidavad esmakordselt häälteenamuse Tallinna linnnõukogus.

1905  Ususallivuse manifest; Venemaa saab konstitutsiooni.

1905  12. - 24. jaanuar. Solidaarsusstreigid Peterburis toimunud "Verise pühapäeva" toetuseks. Alguse saab "Dvigateli" tehasest Tallinnas. 16. okt. Lausmanni heinamaal sõdurite tapatöö - üle 100 hukkunu.

1905  10.detsember. Tallinnas ja Harjumaal kuulutatakse välja sõjaseisukord. Esimeseks mittesakslasestTallinna linnapeaks saab kubermangu rahvakomissar Erast Hiatsintov.

1905  12. - 20. detsember. Hävitatakse ja põletatakse üle 160 mõisahoone Põhja-Eestis. Kuulu järgi olevat innustajaks olnud Hans Pöögelmann.

1906  Lubatakse avada Baltimaades emakeelse õpetusega erakoole. Esimene eestikeelse õppekeelega keskkool on Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastekool Tartus 

1906  K. Päts, J. Teemant ja O. Strandman koostavad Šveitsis maapaos olles Eesti autonoomia esimese eelnõu.

1906  Linnavalitsuse lagunemise tõttu saab uueks linnapeaks seekord eestlane Voldemar Lender, kelle abikaasa Elfriede Lender on tuntud kui Lenderi kooli asutaja.

1906  Esimesena Vene Impeeriumis asendatakse Pärnus gaasilaternad elektrivalgustusega. Katseliselt alustab elektri tootmist Pärnu Elektrijaam, mis on Eesti ja Baltikumi esimene elektrijaam.

1907  Asutatakse Eesti Kirjanduse Selts Villem Reimani juhatamisel

1908  17 aprill. Rootsi kuningas Gustav V külastas läbisõidul Peterburi prints Wilhelmi laulatusele sõites Tallinna. Sellest sündmusest vändati esimene Eestis tehtud dokumentaalfilm.

1910  12. - 14. juuni. Seitsmes eesti laulupidu Tallinnas.

1908  Kinnitatakse Eesti Rahva Muuseumi rajamise plaan

1912  Martin Klein sai esimese eestlasena olümpiamedali – Stokholmi mängudel tuli ta klassikalises maadluses hõbemedalile.

1913  Tallinna ehitatakse "Estonia" teatri- ja kontserdihoone.

 

 

1914  28. juuni. Sarajevos tapab serbia        natsionalistlikku organisatsiooni "Must Käsi" kuuluv Gavrilo Princip Austria troonipärija Franz Ferdinandi ja tema abikaasa, andes sellega Austriale põhjuse Serbiale sõja kuulutamiseks.

 

                                                                                         

 

 

 

28. juuli 1914. - 11. november 1918  I Maailmasõda. Umbes 100 000 eesti sõdurit värvatakse sõja jooksul Venemaa armeesse.

 

 

1917  1.märts. Tallinnas alustavad töölised streiki. Süüdatakse tollane vangla Paks Margareeta.

1917  Venemaa Ajutine Valitsus määrab Jaan Poska Eestimaa kubermangu komissariks

 

 

1917  25. oktoober. Toimub kommunistlik riigipööre. Moodustatakse Sõja-revolutsioonikomitee.

1917  28. november. Maapäev kuulutab ennast kõrgeimaks võimuks Eestis.

1917  10. jaanuar. Venemaa Ajutise Valitsuse kohtuminister Aleksandr Kerenski (tegeliku nimega Aaron Kürbis) külastab Tallinna

1917  September. Sakslased alustavad idarindel pealetungi, mille käigus vallutatakse ka Hiiumaa, Saaremaa ja Muhumaa.  

1917  25. oktoober. Toimub kommunistlik riigipööre. Moodustatakse Sõja-revolutsioonikomitee Viktor Kingissepaga eesotsas, kes asub agaralt hävitama enamlastele mittesobivaid isikuid.

 

 

 

1917  28. november. Maapäev kuulutab ennast kõrgeimaks võimuks Eestis. Eesti Vabariigi iseseisvuspüüetele üritatakse saada toetust Prantsusmaa, Inglismaa ja USA suursaadikute juures.

1918  12. jaanuar. Vastuseks palvele toetada Eesti isesisvumist vastab USA saatkonna nõunik, et Ameerika Ühendriigid küll tunnustaksid Eesti iseseisvust, kui selleks Venemaa enamuse nõusolek oleks.

1918  Gregoriuse kalendri kasutuselevõtuga  järgnes 31. jaanuarile Eestis kohe 14. veebruar

1918  19. veebruar. Maapäeva Vanematekogu moodustab Päästekomitee, millesse kuuluvad K. Päts, K. Konik ja J. Vilms. J. Kukk koostab Iseseisvusmanifesti.

 

 Eestimaa Päästekomitee liikmed Jüri Vilms, Konstantin Päts ja Konstantin Konik Maximilian Maxol­ly maalil «Eesti Vabariigi väljakuulutamine».

 

1918  23. veebruar. Eesti Vabariigi väljakuulutamine Pärnus, Endla teatri rõdult. Manifesti loeb ette Maanõukogu liige Hugo Kuusner. 24. veebruaril kuulutatakse Eesti Vabariik välja Tallinnas.

 


1918  24. veebruar. Kuulutatakse välja esimene Eesti Ajutine Valitsus.

 

 Esimene Ajutine Valitsus

 

1918  Veebruar. Saksa väed okupeerivad Eesti, Pihkva, Ukraina ja osa Valgevenest. Eesti Ajutine Valitsus on sunnitud töötama põranda all.

1918  11. november. Saksa sõjaväe juhatus loovutab võimu Eesti Ajutisele Valitsusele ja lahkub Eestist.

1918  21. november. Riigilipuna võetakse ametlikult kasutusele senine Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp.

 

 

1918  23. november. Eesti Ajutine Valitsus moodustab riigikaitse komisjoni koosseisus peaminister K. Päts, sõjaminister A. Larka, siseminister A. Peet ja teedeminister F. Peterson 

1918  24. november. Käibele tuleb esimene Eesti Vabariigi postmark.

 

 

1918  25. november. Punaväed vallutavad Pihkva

1918  28. november. Punaarmee tungib Narva kaudu Eesti Vabariigile kallale.

1918 - 1920  Eesti Vabadussõda.

 

 

1918  29. november. Enamlaste poolt vallutatud Eesti territooriumil kuulutatakse välja Eesti Töörahva Kommuun asukohaga Narvas. Selle juhiks saab Jaan Anvelt. Kommuun eksisteerib 18. jaanuarini 1919 ja on seotud verise terroriga kohalike elanike kallal.

Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu. H.Pöögelmann (vasakult), J.Anvelt, O.Rästas, K.Mühlberg, A.Vallner. J.Käspert (seisab).  

 

1919  2.-6. jaanuar. Eesti sõjavägi koos soome vabatahtlikega peatab Punaarmee pealetungi

1919  14. jaanuar. Eesti väed vabastavad Tartu. Veebruari lõpuks on Punaarmee Eesti piiridest välja tõrjutud.

1919  17. Jaanuar. Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus võtab vastu otsuse kuulutada Ruhnu saar Eesti Vabariigi osaks.

1919  31. jaanuar. Paju lahingus saab surmavalt haavata Tartumaa Partisanide Pataljoni asutaja. leitnant Julius Kuperjanov

 

 

1919. 16. veebruar. Algab Saaremaa mäss, millega protesteeriti Eesti sõüjaväkke mobiliseerimuse ja sõjaväe sundvarustamise pärast.

1919  24. veebruar. Eesti Vabariigi esimene aastapäev. Toimub sõjaväeparaad. Asutatakse Vabadusristi teenetemärk, pannakse alus Eesti Pangale ja luuakse Eesti Punane Rist

 

 

1919. 5.-7. aprill. valitakse 120-kohaline Asutav Kogu.

1919  23. aprill.  Eesti Asutav Kogu tuleb kokku. Esimeheks valitakse August Rei.

 

1919  9. mai. Otto Strandmanni poolt juhitav valitsus astub ametisse.

1919  5. - 23. juuni. Toimub Võnnu lahing eesti vägede ja Saksa Landeswehri vahel, mille eestlased võidavad ülekaalukalt. 23. juunil hõivavad eesti väed Cesise (Võnnu). Võit aitab suuresti kaasa Läti isesisvuse saavutamisele. Seda päeva tähistatakse Võidupäevana

 

Kindral Reek`i ettekanne Vabadusristi Vendade koosolekul Tartus 28. novembril 1933.a.

1919  25. juuli. Venemaa teeb ettepaneku rahuläbirääkimiste alustamiseks. Eesti pool vastab sellele keeldumisega.

1919  31. august. N. Venemaa teeb järjekordse ettepaneku rahuläbirääkimisteks. Eesti pool võtab selle vastu.

1919  10. oktoober. Eesti Asutava Kogu poolt võetakse vastu Maareform,  millega jagatakse välja cà tuhande mõisa tükeldatud maad. 

1919  16. november. Venemaa algatab uue rahuläbirääkimise, mille tulemustest Vene pool hiljem taganeb.

1919  18. november. Otto Strandmanni valitsus astub tagasi. Ametisse saab valitsus Jaan Tõnissoniga eesotsas.

 

1919  1. detsember. Taasavatakse Tartu Ülikool.

1919  5. detsember. Algavad uued rahuläbirääkimised Nõukogude Venemaaga. Kuna Vene pool nõudis kümneverstalist neutraalvööndit kummalegi poole Narva jõge, jäid rahukõnelused katki.

1919  28.- 30. detsember. Punaarmee üritab viimast jõudu kokku võttes(üle 100 000 mehe) murda läbi Narva kaitsest, kus vastas on vaid umbes15 000 eesti sõdurit. Pealetung lüüakse tagasi. 

1919  31. detsember. Kummagi poole esindajad on kokku leppinud riigipiiri asetuse ja majanduslike küsimuste osas.

 

Need, kes vabastasid isamaa    (M. Maxolly õlimaal)

1920  2. veebruar. Tartu rahu Venemaaga, millega Venemaa lubab loobuda igaveseks ajaks kõigist pretensioonidest Eestile, tunnistab tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ning kohustub tasuma sõja läbi tekitatud kahjud Eesti Vabariigile. Samuti määratakse kindlaks Eesti- Nõukogude Vene piir. Eesti pool lisas tingimuste hulka, et Eesti vabariik ei vastuta Venemaa võlgade eest, 

 

 

Allkirjad Tartu rahu lepingul

1920  7. märts. Sureb jurist ja riigimees Jaan Poska

1920  15. juuni. Asutav Kogu võtab vastu esimese Eesti Vabariigi põhiseaduse.

 

 

1920  Eesti esineb avaldusega Rahvasteliitu vastuvõtmiseks.

1920  september. Eesti saab esimese olümpiavõitja, tõstja Alfred Neulandi

 

1921  25. jaanuar. Riigikogu kinnitab ametisse Konstantin Pätsi juhitud valitsuse

1921  13. jaanuar - Argetiina tunnustab de jure Eesti Vabariiki

26. jaanuar.  Antanti kõrgem Nõukogu (Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Jaapan) tunnustab de jure Eesti Vabariiki.

5. veebruar - Rootsi, Taani ja Norra tunnustavad de jure Eesti Vabariiki

6. veebruar - Portugal tunnustab de jure Eesti Vabariiki

8. märts - Hispaania tunnustab de jure Eesti Vabariiki

12. märts - Holland tunnustab de jure Eesti Vabariiki

24. aprill - Šveits tunnustab de jure Eesti Vabariiki

7. juuli - Saksamaa tunnustab de jure Eesti Vabariiki

9. detsember - Tšehhoslovakkia tunnustab de jure Eesti Vabariiki

1921  2. märts. Riigikogu liige, pärastine põllutööminister Artur Tupits teeb Riigikogus ettepaneku abistada Venemaad sealse näljahäda leevendamiseks.

1921  22. märts. Registreeritakse Eesti esimene reisijate- ja postiveo lennufirma Aeronaut

1921  16. mai. Avatakse esimene Vabadussõja mälestussammas Kuusalus 

1921  3. august. Ettepanek Venemaa abistamiseks võetakse Riigikogus vastu 

 

1921  22. september.  Eesti, Läti ja Leedu vastuvõtt Rahvasteliitu.

1921  Rajatakse Kõrgem Sõjakool.

1922  22. aprill. Tallinnas võetakse maha Vabaduse väljakul olev Peeter I ausammas.

1922  3. mai. Kaitsepolitsei tabab põrandaaluste kommunistide liidri Viktor Kingissepa, kes lastakse kohtuotsusega maha. Tema surnukeha lastakse merre.

1922  27. mai. Tallinnas alustab Fromhold Kangro firma regulaarset bussiliiklust Viru väljakult Musumäe kohalt mööda Tartu maanteed Lasnamäe veeruni praeguse Odra ja Türnpu tänava ristmiku juures. Sõiduvahenditena kasutatakse vanu Daimler täiskummiratastega busse, mille ülemine korrus on maha lõigatud. Liinil on viis peatust ja liiklusintervall on 6 - 8 minutit.

1922  Eestis on kirjas 156 sõidu- ja 89 veoautot.

1922  21. november - Riigikogu kinnitab ametisse Juhan Kuke juhitud valitsuse (21.11.1922 – 02.08.1923):

1922  28. detsember. Eestis toimub esimene rahvaloendus. Rahvaloenduse andmetel elab Eestis 1 107 059 inimest.

1923  Eesti - Läti liidulepingu allakirjutamine, milles ette nähtud ka kaitseliidu leping.

1923  27. aprill. Ilmub siiani tegutseva ajakirja Looming esimene number.

1923  30. juuni - 02. juuli. Kaheksas Eesti üldlaulupidu Tallinnas.

Kaheksas üldlaulupidu

1923  2. august - ametisse astub Konstantin Pätsi juhitud valitsus (02.08.1923 – 26.03.1924):

1923  Eestis on kirjas 256 sõidu- ja 195 veoautot. Neile lisaks veel 22 bussi.

1923  8. detsember. Registreeritakse Eesti Olümpiakomitee põhikiri.

1924  2. jaanuar. Hakkab ilmuma ajaleht Eesti Kirik

1924  21. jaanuar. Kaitsepolitsei alustab suurhaarangut Moskva kommunistide juhtimisel tegutseva Töörahva Ühtse Väerinna vastu. Vahistatakse ligi 200 inimest, kellest 149 läheb sügisel kohtu alla.

1924  10. märts. Konstantin Pätsi valitsus lahkub ametist.

1924  26. märts. Ametisse astub Friedrich Karl Akeli juhitud valitsus (26.03.1924 – 16.12.1924):

1924  juuni.  Pariisi VIII olümpiamängudel võidab kuldmedali Eduard Pütsep maadluses, hõbemedali Alfred Neuland tõstmises ning pronksmedalid Aleksander Klumberg (Kolmpere) kümnevõistluses, Roman Steinberg maadluses, Harald Tammer ja Jaan Kikkas tõstmises.